neljapäev, 29. detsember 2011

Hingesoojust ja Armastust



Tahtsin juurde kinkida olemasolevale 
ja mõtisklushetkele kutsuda  tulevase suhtes...

Hetkedeks kui tekib pelgus, et sõnad võivad olla lihtsalt sõnad...
Kui unistuste rada tundub lõputu kuid soov on pärale jõuda...
Või on hing küll suurt tunnet täis kuid vajaks pisut juurde...
Iga ripats on just see mis temal kirjas. 
Et see toetaks Sind Sinu Teel.

Minult Sinule.
Oled kallis.








Hõbedaste kaante vahele...



Pehme vildipadja peale...



...ja paelad peale, et soe soov püsiks peidus...



...

Kõik jõulupakid said  sel aastal meitel sedasorti pakendid.



Vardagurmaan originaal










kolmapäev, 28. detsember 2011

Jõulud


Meile saabusid jõulud salaja ja ootamatult.
Nii ootamatult, et päkapikud ei jõudnud vastvalminud "üllatusmütsidele" nimesidki peale tikkida. Nüüd ootab suvetöö...eksole...:)



Tirtsud said aga koheselt aru millisesse torbikusse on kummalegi määratud nina pista. Pisem tammus hommikuti  mütsi all seistes imekiiresti jalalt jalale, hing ärevusest pakatamas. Käsivarrest omajagu pikemas mütsitorus tuli hoolega sorida et maiustus üles leida... Oh seda vaimustust...
Suurem nautis aga oma ihuliikmete pikkust ja napsas hommikuti graatsilise sirutusega mütsipõhjast komme.
Oh seda rahulolu... eelmise päeva eduka kordamineku üle... :)





Juba mitmendat aastat luban endale kuuske kühvlile pühkides ja ehteid kokku pakkides, et järgmiseks jõuluks toon/loon uued ehted. Aga kuna Jõul tabab mind alati ootamatult, vaatan kasti avades taas samadele "sisututele" kuulidele otsa.
No sedakorda siis teisiti. Tuunisin pisut vanu ja nikerdasime mõningaid uusi. Ja helmekarp läheb taas ilma  surumise - ja meelitamiseta kinni.
Puu on sedavõrd helmeid täis, et edevus tundub soosivat ka okaste püsimist :).
Pilte aga jäädvustada rohkem ei jõudnudki kuna suures jõulumöllus on ka fotoka laadija külapeale trallitama jäänud.





  Piparkoogimeistritelinnas oli sel aastal tublisti "tööjõudu" juures. Pisikesed jahused käed patsutasid ja nätsutasid hoogsalt ning peitsid taigent nii enese põske kui taskusse. Säravat pagarit jagus kõikjale.
Kui köök sai jahutolmu alt päästetud ja põlled taas kappi peidetud avastas ka issi "oma osa" pagaritööstuses - tema seitsmepenikoormasaapad olid kapi kinniste uste taga uhkelt jõulutolmuga kaetud.
Jõuluime? Põnn itsitab kavalalt...