reede, 3. veebruar 2012

Killuke kevadet, tükike talve


 Ma ei tea kedagi kes teaks kedagi kes poleks veel organzast roose nikerdanud. Eksole... 
No siiani olin mina siiski veel üks neist. Kuna kvaliteetaeg tütrega on muutunud nii harvaks nähtuseks ja ega näputöö talle ka just meelepärane ole, sai proovitud ühisprojekti.




Need esimesed õied on tema kunstitöö. 
Mind valdas siiras rõõm, et ta suutis nii kaua paigal püsida ja natuke "minu maailmast" osa võtta.
Seda muidugi täpselt niikuaua kuni väike õde ärkas ja meie "peo" laiali lõi :)




Nägin Reesi kodulehel põnevat  plastikpudelite taaskasutamise vallas ja pidin järele proovima. Müstika on muidugi see, et kuumliimipüstol toodab valgest liimist kollast.  Kogenumad kommenteerige!
Roosa kuma on veel töökäigus oleva, roosast plastikust välja lõigatud kroonlehtede detailid.




Ise proovisin kätt teistsorti õite kallal.
Kõige keerulisem ei ole aga kvaliteedi mõistes tahab suuremat kogemust. 




No ja siia vahele jõudsin veel sokid ka kududa :))




Tegelikult aga juhtus nii, et peale paari, projekti jaoks pingutatud kavandi loomist on pea tühi ja elutempo surub takka. Vahel tundub endalegi, et sai äkki liiga suur tükk hammustatud. Seega on hea vahel mõttelagedalt sokki kududa :) 
See salapärane "projektiteema" on nii mõnestki põnevast blogist läbi jooksnud. Räägitakse aga ei näidata :)) Veel.






Killuke taaskasutust -  õmblusjäägid organza näol. 
Sokiks sai  suurema neiu kunagine omaloodud tuunika.