Pisipreili on sel suvel hoogsalt pikkust visanud
ja nii seisin ma ühtäkki tõsiasja (täpsemalt riidekapi) ees,
et lasteaeda liivakastis tröökamiseks pole mitte miskit talle selga anda.
Sobrasin taas oma kangajuppides ning näppu jäi paduroosa puuvillasisaldusega kangatükk.
(Vahel tekib tunne, et olen juba praegu nagu mu armastatud vanaema, kelle sahtlitest-kappidest tuli käsitööalaselt välja kõike mida iganes küsida oskasid. Mis siis veel mõnekümne aastapärast olema saab!?) Igatahes tundus see olevat igati sobilik - laps paistab sellises toonis ringileekides kasvatajale kaugelt kätte.
Kuna oli taaskord (baah...) soov kasutada kangas kogumahus ära (et lõppeks ometi see jääkide kapist väljaimbumine), sai jopemõttest mantel ning töökäigus selgus ka tõsiasi, et sellega me teda liivakasti hullama siiski ei raatsi lasta. Nii et ma olen nüüd loo alguses tagasi, silmitsi sama tõsiasjaga...:))
Pisipreilile meeldib väga poseerida.
Ta sätib ja keerutab end (ja siis sa pead teda vaatama ja vau´tama...)
...aga vaid talle sobival ajahetkel.
Need hetked siin talle eriti ei sobinud, oli teine krutskeid täis
ja lõõmavas sügispäikeses teda taga-ajades sai mantlikangas pildile eriti kärts.
Tegelikult peaksin ma end pildistamise põhitõdedega kurssi viima... :P
Mantli pealiskangas ja vooder on mõlemad puuvillased, vahekihiks vatiin.
Kaunistuseks pisut paelu ja kangast roose.
Lõige pärineb Ottobre ajakirjast (ei mäleta hetkel numbrit aga otsin üles)
ja jäi omajagu aega tagasi silma just kapuutsi lõike tõttu.
Tavapäraselt jookseb üle kapuutsi keskjoon kus kaks poolt on kokku õmmeldud, sel lõikel aga jääb keskjoon kapuutsi alla peitu ja nähtavale jääb kolmnurk. Selliselt ei jää vatiini vahekihiga kapuuts kuklasse puhvi turritama.
Igatahes tundub see olevat sobiv näide käsitöölise tööprotsessist - mõte on üks aga välja kujuneb hoopis midagi muud :) Loodetavasti ikka algsest parem :))
Vardagurmaan
Our little one has grown during the summertime, so I found myself standing in front of the fact, that she has nothing to wear on the kindergarden playground. I looked around in my fabrics and did found crazy pink cotton . (sometimes it seems to myself like Im already as my loved grandmother - whatever you needed and did ask, she had everything in her drawers). Anyway, it seemed suitable - glaring colour for the teacher to superwise my kid when she is running around the playground. At first I did plan to make jacket, got the coat :) and arrived at a conclusion that this is not the outfit for playground. It seemed too good for that ;). So, im back where I started...in front of the same fact... :)
Lining is cotton as well, did put batting between fabrics, did use a littlebit ribbons and roses. Main design is from Ottobre (can´t remember the number of magazine in this moment). I really loved the hood design - there are three sections, not two as usual. And using the batting it holds better that way.
Thank you for visiting and reading my wierd english ;))
6 kommentaari:
Poole loo peal jõudsin juba mõelda et, appike, kui see on preili liivakastis trööpamise rõivas, siis milline see "linna-peal-patseerimise" riie veel olla võiks :)
Imeline taaskord!
Naeran...kui ma seda lugu kirja panin siis muigasin ise ka, et nüüd vaatavad, et päris hulluks läinud...eriti kui lõpuni lugeda pole jaksu :))
Aitäh Marianne!:)
Väga, väga ilus mantel! :)
Lugu on väga hea, mul oli loo alguses sama tunne nagu Mariannel :)
Väga armas, tütarlapselik ja samas elegantne mantel! Täitsa sinu stiil.
Ega muud üle jäägi, kui üks veel teha :)
Aitäh teile!:) ega tulebki üks veel teha... punane villane ootab :))
Väga armas mantel, mida on kindlasti lust kanda. See voodrikangas tuleb mulle tuttav ette, olen seda päris mitu korda näppude vahel hoidnud, kuid olen jätnud ostmata. Värviline mantel värvilisse sügisesse.
Postita kommentaar