Roosiline lõpupidu

Mu väike neiu lõpetas lasteaia ja astub nüüdsest kooliteed.

Emme õmbles selleks suureks sündmuseks kleidi.

Kangas on oma kümme aastat oodanud õiget aega. Värvid ja muster meeldisid nii väga, et olen aastaid seda kangast välja võtnud ja taas kokku pakkinud- no liiga ilus, et sellest midagi teha :)

 Hulgim aastaid tagasi oli suisa mõte, et muutun ise ehk väheke õhemaks ja teen endale sellest pliiatskleidi või muud sellist... pöörasust on piisavalt, et nii paduroosas ringi silgata..või noh.. siis vähemalt oli.. :)

Kangast jagus nii kriipsupealt, et alles jäi vaid kangatolm ja peened ribad mida kokku pühkida. 

Mu väike neiu näeb selles imeline välja :).

Alusseelikut sain esimest korda teha..ja siis ümber teha viimasel hetkel - ei hoidnud vöökohast alates nii kohevana kui vaja oli. Tüllikihte sai vist seitse ja arvasin selle piisava olevat. nüüd olen pisut targem kuidas soovitud lõpptulemust saavutada.

©VardaGurmaan

Satsiline suvi

Sel aastal olen tõeline suvenautija. 

Tugev tung pidevalt käsitöövallas midagi teha, on taandunud.

Avastasin ühel hetkel, et kui kõikvõimalikul juhul ei poe lõnga ja varraste taha peitu, on maailm palju avaram. Kui see nüüd nii peakski jääma... no siis on küll jama...

Loodetavasti on tegu suveleitsakus tekkinud segasusseisundiga, mis sügiseks leevendub...:)

Asju on valminud mitmeid aga "suveloiduses" pole pildistatud saadud.

Siit siis paari kuu tagune komplekt. Suvekübar, satsiline topp ja lühikesed püksid.

 

Kübara aluserv on kaetud pitsiga ja lai serv on siiani väga hästi kaitsnud päikese eest.

Muidu otsiti ikka päikeseprille taga aga nüüd jälle üks vidin vähem mida emme oma käekotti pidi suruma.

Topp ise on lihtne, kiirelt valmivja nn tüüpiline.

Trakside kinnitus on seljal ja trukiga.

 Püksid said endale toredad suured taskud ja kuhjaga edevust pitsi, paela ja kulinaga.

 

Väljas on hetkel 29 kraadi sooja..ja no ei tule seda juttu täna kusagilt...:)

Paneme aga kübara pähe ja läheme randa...

Aga tookordsel fotosessioonil- "Vihma hakkab vist sadama? Jeeeee..."

Vihmatants... mida kunagi tegemata ei jäeta...

©VardaGurmaan

Roosiline jakk

Meie pisitütre roosas kevades on õnneks võimalus roosade toonidega üpris laialt "mängida". No peamine, et värve siiski kuidagi roosaks saab nimetada :)

Aega on katastroofiliselt vähe ja sellest tulenevalt napib seda ka selleks, et pildistada ja postitada. Aga õmblusmasin töötab endiselt sest ilma käsitööta ei saa kuidagi. See on justkui ainus viis end kõigest välja lülitada ja enesele mingitki nn mahalaadimist võimaldada.

Kui ma seda roosiaeda veel kangajupina oma vanemale tütrele näitasin, leidis ta selle "väga kahtlase asja" olevat. Seda sõnade kombinatsiooni kuulen ma temapoolt viimasel ajal sageli. Endal on küll kahju, et meie "vaated" hilpude vallas järjest enam eri teed kulgevad aga kindlasti on see lause oluliselt ilusam kui vaid õlakehitus või "isver, mis sellest veel tulema peaks". Vähemalt toimub positiivne areng :))

Väikesele neiule meeldib see lilleaed aga väga :))

Käisime kahekesi juuksuris ja kuulsin teda lahkelt ja siiralt end kõigile demonstreerimas :" Mul on uus pluus! Minu emme tegi selle mulle !" :))

On ikka maruhea tunne kui su laps on sinu üle uhke :))))

©VardaGurmaan

Roosiga beebitekk

 Veebrurarikuine sõbrapäev tõi meile imearmsa kingituse - sain tädiks!:))

Mõnda-aega varem lõin vardale plaanitud katsikukingi. Minu mõtteis pidi ta välja nägema selline, mida võiks väikestviisi ka pärandiks pidada. No oleks ju armas kui tulemus oleks väärt ja säiliks selliselt, et teki omanik kord ka oma pisikese sellega kataks. Kuduja unistus, eksole...

 

 Teki võib liigitada samasse sarja Roosikleidiga, mille kudusin "Kuldaväärt kudumid" raamatusse.

Väike näide, et samu elemente annab edasi arendada ka millekski teistsuguseks.

Nii sise- kui välisraam on kootud pärlkoes, servapits lühikeste edasi-tagasi ridadena ning hiljem külge õmmeldud. Sobivat pitsmustrit, mis sobiks lõngajämeduse ja minu nägemusega, otsisin terve nädala. Ja hiljem tekitegu üles märkides (ega seda ju ometi kohe jooksvalt tehta nagu peaks, vaid ikka hiljem end parajalt kirudes...) avastasin, et olin mustri asupaiga lootusetult kaotanud.

Pildistasin tekki sügavatel öötundidel  - seda näitab ka fotokvaliteet (tekk on helehall) ning jäi teine ka kahjuks üle mõõtmata. No 90x90 cm on ta küll.

Roosimotiiv on taaskord peale tikitud kuna ma ei tunne end veel piisavalt asjalikuna mitme lõngaga korraga kududes (aga ma harjutan :)) ning omakorda kaunistet veel pisikeste helkivate lillakasroosade litrikestega. Said teised eriti hoolikalt kudumile kinnitatud, et pisike neid põske ei nopiks aga natuke kiusu lapsevanemale ma ikka jätsin - paelad, mille abil saavad pisikesed sõrmed teki mõnevõrra kokku krookida (käsitöövõõras emme pole seda mõtet veel avastanud):))

Lõng  Classic Yarn Hotwool helehall (45% wool, 55% acrylic microfiber) 50g/75m,

vardad 4,0mm. Lõngakulu täpselt 11 kera.

Roosimotiivis lõngakorvi jäägid.

Vardagurmaan originaal

Kuldaväärt kudumid

http://pegasus.ee/raamat/kuldavaart-kudumid

Trükisoe "hingega" raamat.

On päris palju aega möödunud hetkest, mil avastasin oma mailboksist Ingridi kirja.

Võtsin ettepanekut, osaleda omaloominguga temapoolt loodavas raamatus, suure komplimendina.

 Kuna tol hetkel oli juba mõned nädalad järjekindlalt mu meeltes keerelnud ühe konkreetse jaki idee siis otsustasin, et pakun just selle ka välja.

Palmikud jooksevad kehaosal õlgade suunas kergelt diagonaali ning võrkmuster mängib koepinna elastsusega sedavõrd, et jakk peaks sobima ka teistsuguse kehatüübiga (kui minuoma ;).

 On uskumatult keeruline panna detailselt kirja seda, mis on harjunud varrastelt lihtsalt maha voolama...

Ingridi töö on super (müts maha ta ees ;) -  idee selline raamat luua ja töö mis selle kõigega kaasnes - põhimõtteliselt kudus ta mõtteis/paberil (mõnel juhul ka varrastel ) läbi kõik  kolmeteistkümne autori kudumid  ja pani keelde, millest teised ka aru saavad :))

Ja Stina... ma ei tunne end kaamera ees just eriti enesekindlana kuid nii särava ja sooja fotograafi nagu on Stina Kase, kaamera ette võiks veelgi minna. No igatahes ei tee ma modellide töö keerukuse üle enam ühtegi muigega nalja.

Loodan siiralt, et jaki kudumist juletakse ette võtta. See polegi nii keeruline kui tunduda võib - vaid natuke kaasamõtlemist. Juhendit tuli kahjuks skeemi osas omajagu kärpida kuid ehk väike väljakutse lisabki tööloomele vürtsi :)

Ma olin enam kui kindel, et minu väike tulesäde end pildile püüda küll ei lase ja, et sellest tuleb paras tants ja tagaajamine. Aga kassanäe...istus Stina kaamera ees kui võlutud ja lasi end kenasti nn purki püüda :)

Tõsiasi on muidugi see, et 2,5-3 (92-104 cm) aastasele lapsele mõeldud kleit istub pildil 86 cm pikkuse lapse seljas :). No tundub ju natuke suur. Kuna roosimotiiv ei tahtnud väiksemana kleidiesisele sugugi kaunilt sobituda ja raamatusse kaasa tahaks ju ikka oma last võtta, siis tuli olukorraga leppida. Eks mul ole ka kombeks lapsele kerge varuga ja tulevasse hooaega sobituvalt riideid valmistada.


 Nüüd on tirts 92-98 cm pikk ja kleit istub seljas suurepäraselt, ulatudes kenasti allapoole põlvemukse ning pälvides ohtralt komplimente.

Kleidi alla õmblesin lisaks pitsilise servaga aluskleidi mis koeserva alt edevalt aeg-ajalt ka välgatab.

Roosimotiivi tikkides kasutasin lõngakorvi jääke. Kokku on miksitud nii puuvillast (egitto-TitanWool), alpakat (Hjertegarn) kui ka peenikest mohääri (Rowan jmt) mida võtsin nõelatäitesse 2-3 kordselt. Tumepnane on suisa Rowan´i Classic. Vaadake mida oma lõngakorvist leiate :)

Pärlkoes motiivi servades tasub skeemi järgida, muidu ei jää nn randid korrektselt joonistuma.

Loodan siiralt, et nii kuduja kui ka kandja saavad kleidikesest rõõmu tundma.

Ülalolevate piltide autoriõigus kuulub Kirjastus Pegasusele ja Stina Kasele.

Õrn ja soe...

 Imepehme ja vaimustava mustriga õrn kudum.

Õied sättisin kokku kroonlehe kaupa, õrnast organzast. 

Kaunistasin Swarovski kristallidega ning kinnitasin püsivalt kaelusesse.

Olen jõudnud seda pluusi juba mitmeid kordi kanda ning alati on mind saatmas ahhetavad hüüded.

 Tassike teed oma armsa pisikese preili seltsis.

Tema näo ilmekus on rabav!
Oleme oma aruteluga laskunud kudumite sügavustesse ja ta on veendunud, et kampsik on väga ilus...eriti lilled...ja kõige ilusam pidavat emme olema :))!

Kootud Rowan Kidsilk Haze lõngast (Super Kid Mohäär 70%, siid 30%).

Mudel pärineb Rowan Knitting & Crochet Magazine 49. Fancy.

Kulus 5 kera, vardad 4,5.

Muster on esialgu üpris tülikas ja aeganõudev kududa

 (päris algajale ei soovitaks) kuid tulemus on seda väärt :)

Hubased hetked Roosi Stuudios.

Veinipunane lapsejakk

Käisime suvel perega euroopas tuuritamas.

Ja ma lihtsalt p i d i n ka mõne lõngapoe ukse vahelt end sisse suruma.

Pere juba targu vältis selliseid piirkondi - sinna on ju võmalik ema tundideks ära kaotada :)

Berliini pisikesest kuid põnevast poekesest väljusin ma pungis kotikese ja õnneliku naeratusega. Leidsin sealt Loiusa hardingu helmestega täiendatud lõngu, minu jaoks tundmatute tegijate põnevate üleminekutega siidiseguseid ning siit näha ka pisikese mantlitäie Jakivilla ja meriino segu.

Kaherealisel mantlil on suured pinnad kootud ning ülejäänud detailid heegeldatud.

Tegu pole minu enese loominguga kuid pidin üht-teist muutma, et ise tööga rahule jääksin.

Pisut lilli ja edevaid nööpe ning nuku sai vaateaknale kena kuue :)

No ja ühel mantlikesel peab ikka kena vööpael ka olema.

Materjaliks Lang YarnsYAK (50% yak wool, 50% merino extrafine)

Vardad  5,0, heegelnõel 4,0.

 Disain  Elle Tricote´lt ajakirjast FAM

Roosiunelm

Leidsin fantastiliselt imepehme lõnga, viisin koju ja asusin usinalt genereerima. Selge oli see, et valmima peab midagi sellist, millesse saab end mõnuga sisse mähkida.

Salli teha ei raatsinud - saab ju nii harva kanda..

Valmis lõpuks algse idee teine variant kuna selgus, et lõng annab valmis esemena meeletult venida. No nii suurusnumbrit kaks. Nii, et alustasin otsast peale. Kesk kleepuvat suve lendlevat angoora lõnga kududa on omaette kogemus.

Meie pisike käputaja noppis põsest lõngatupse nagu mõni karvapalle väljaturtsuv kassipoeg ning diivanit kattis selline udemekiht, et hakkasin vaikselt kahtlustama ega tõesti angoorakassi majja pole veetud :).

Valmis ta sai - imepehme ja meeletult soe. Ja karva ei ajagi nii palju kui kartsin.

Roosid on eraldi valmistatud peenest mohäärist ning kinnitatud mustri vahele.

Materjal Lana Gatto ´Class.  Vardad 4 ja 4,5. 

Nupumustrijupi võib leida eestikeelsest raamatust Koekirjad - Mary Webb.
Inspiratsiooni olen saanud Rowan´ilt.