Meie pisitütre roosas kevades on õnneks võimalus roosade toonidega üpris laialt "mängida". No peamine, et värve siiski kuidagi roosaks saab nimetada :)
Aega on katastroofiliselt vähe ja sellest tulenevalt napib seda ka selleks, et pildistada ja postitada. Aga õmblusmasin töötab endiselt sest ilma käsitööta ei saa kuidagi. See on justkui ainus viis end kõigest välja lülitada ja enesele mingitki nn mahalaadimist võimaldada.
Kui ma seda roosiaeda veel kangajupina oma vanemale tütrele näitasin, leidis ta selle "väga kahtlase asja" olevat. Seda sõnade kombinatsiooni kuulen ma temapoolt viimasel ajal sageli. Endal on küll kahju, et meie "vaated" hilpude vallas järjest enam eri teed kulgevad aga kindlasti on see lause oluliselt ilusam kui vaid õlakehitus või "isver, mis sellest veel tulema peaks". Vähemalt toimub positiivne areng :))
Väikesele neiule meeldib see lilleaed aga väga :))
Käisime kahekesi juuksuris ja kuulsin teda lahkelt ja siiralt end kõigile demonstreerimas :" Mul on uus pluus! Minu emme tegi selle mulle !" :))
On ikka maruhea tunne kui su laps on sinu üle uhke :))))
©VardaGurmaan
5 kommentaari:
Väga ilus värk :) Isegi kannaks seda uhkelt!
Uhke roosiaed. Ma ka paneks sellise roosilise jaki selga ;)
Aitäh tüdrukud! :))
Tõeliselt armas jakk! Ilmselt võiks igal lapsel selline ema olla, kes selliseid asju õmbleb.
Sul on tõeliselt äge blogi! Kohe näha, et teed seda rõõmuga ja eks see ongi see, mis maandab.
Minu jaoks olid kõige inspireerivamad ikkagi õmblustööd.
Edaspidiseks soovin, et sa ikka leiaks aega käsitööga tegelemiseks!
Postita kommentaar