neljapäev, 29. detsember 2011

Hingesoojust ja Armastust



Tahtsin juurde kinkida olemasolevale 
ja mõtisklushetkele kutsuda  tulevase suhtes...

Hetkedeks kui tekib pelgus, et sõnad võivad olla lihtsalt sõnad...
Kui unistuste rada tundub lõputu kuid soov on pärale jõuda...
Või on hing küll suurt tunnet täis kuid vajaks pisut juurde...
Iga ripats on just see mis temal kirjas. 
Et see toetaks Sind Sinu Teel.

Minult Sinule.
Oled kallis.








Hõbedaste kaante vahele...



Pehme vildipadja peale...



...ja paelad peale, et soe soov püsiks peidus...



...

Kõik jõulupakid said  sel aastal meitel sedasorti pakendid.



Vardagurmaan originaal










kolmapäev, 28. detsember 2011

Jõulud


Meile saabusid jõulud salaja ja ootamatult.
Nii ootamatult, et päkapikud ei jõudnud vastvalminud "üllatusmütsidele" nimesidki peale tikkida. Nüüd ootab suvetöö...eksole...:)



Tirtsud said aga koheselt aru millisesse torbikusse on kummalegi määratud nina pista. Pisem tammus hommikuti  mütsi all seistes imekiiresti jalalt jalale, hing ärevusest pakatamas. Käsivarrest omajagu pikemas mütsitorus tuli hoolega sorida et maiustus üles leida... Oh seda vaimustust...
Suurem nautis aga oma ihuliikmete pikkust ja napsas hommikuti graatsilise sirutusega mütsipõhjast komme.
Oh seda rahulolu... eelmise päeva eduka kordamineku üle... :)





Juba mitmendat aastat luban endale kuuske kühvlile pühkides ja ehteid kokku pakkides, et järgmiseks jõuluks toon/loon uued ehted. Aga kuna Jõul tabab mind alati ootamatult, vaatan kasti avades taas samadele "sisututele" kuulidele otsa.
No sedakorda siis teisiti. Tuunisin pisut vanu ja nikerdasime mõningaid uusi. Ja helmekarp läheb taas ilma  surumise - ja meelitamiseta kinni.
Puu on sedavõrd helmeid täis, et edevus tundub soosivat ka okaste püsimist :).
Pilte aga jäädvustada rohkem ei jõudnudki kuna suures jõulumöllus on ka fotoka laadija külapeale trallitama jäänud.





  Piparkoogimeistritelinnas oli sel aastal tublisti "tööjõudu" juures. Pisikesed jahused käed patsutasid ja nätsutasid hoogsalt ning peitsid taigent nii enese põske kui taskusse. Säravat pagarit jagus kõikjale.
Kui köök sai jahutolmu alt päästetud ja põlled taas kappi peidetud avastas ka issi "oma osa" pagaritööstuses - tema seitsmepenikoormasaapad olid kapi kinniste uste taga uhkelt jõulutolmuga kaetud.
Jõuluime? Põnn itsitab kavalalt...

 



laupäev, 12. november 2011

Triibu





See on lihtsalt meeletu kui palju tekib aja jooksul lõngakorvi "jääke".
Kudujad ju teavad seda sagedat ja paljulubavat "likvideerimisprotsessi"  :)) 
... Sokijutiks liiga hea.... titejakiks liiga vähe... mütsiks vale värv... salli ka ei tahaks...
aga niiiiii mõnus lõng... 
Sisetunne ütlemas, et las istub see kera veel ja ootab oma aega kuigi korvis on juba liigagi kitsas.




 Minu näputäiel jõudiski aeg kätte. Tõstsin mis ma tõstsin neid ühest korvis teise (kippusid seekord kohe kuidagi eriti jalgu jääma)  -  jõudsid nad lõpuks vesti sisse. Tegu on lõngajääkidega, mis suva järgi vardale lükatud. 
Kui mõni lõng küsib teiste vahele kuid kipub värvilt justkui pisut võõras jääma, siis hea võimalus on seda sobivat tooni peenmohääriga kokku keerutades massi sulandada :).
Ja niiii hea tunne on kui näed imemõnusat lõnga viimse sabajupini vardalt töösse lipsamas :DD



Materjaliks isiklik "jäägisegu". 
(Katia lõngad ´Azteca´, ´Danubio´, `Scotch Tweed`, Qina ning kaks tundmatut koos mohääriga.)
Vardad 4,0mm.
Vardagurmaan originaal



Sinimütsike


Sünnipäevalaps oli juba mõnda aega varem mütsist rääkinud. Pehmest, soojast... suitsusinisest...
Baretiarmastajale peab ju miskit lopsakat tegema :)
Müts sai endale seltsiks ka sallkrae kuid pilte kahjuks napib .
Mütsiomaniku siiras rõõm pani nii mõnusalt punastama, et hakka või  selle tunde nimel kohe järgmist kuduma :)) Aitäh!



Materjaliks Katia ´Sulka´
(60% Merinovill, 20% Alpaka vill, 20% Siidi)
Kulu kolm tokki.
Vardagurmaan originaal




Alpakatulbid


Lilleline kampsun on pisikest juba mõndaaega soojas hoidnud.
Imepehme ja meeletult soe (Alpaca vill olevat tavavillast väidetavalt 7x soojem). 
Jope alla ei olegi vaja enam suurt pundart pusida, piisab vaid pluusist ja sellest kampsikust.



Ilmad läksid jahedaks ja ruttu-ruttu oli vaja midagi selga saada.
Pisut lõngakorvis sobramist ja nii see muster end kiirustades, poolkogemata vardale sättis.



Lapse jaoks on lõng tõesti mõnus - 
igati pehme ja annab kõrge kaeluse jaoks vajadusel ka hästi venida.
Kaeluse soonikule on jäetud lõhik ja lips on paeltena seoses mitte peale õmmeldud.
Üht-teist oli veel lilledele lisandiks mõeldud kuid kamps läks nii hoogsalt kandmisse, et ei hakanud enam täiendama. Küll tuleb järgmine :)



Materjaliks Alvita ´Alpaca` (100% alpaca).
Kulu 4 tokki põhivärvi. Vardad 3,0.
Vardagurmaan originaal




reede, 14. oktoober 2011

Noortekas



Tekkis karjuv vajadus sooja jaki järele. 
Esialgu vist rohkem küll "minul" kui mu mürsikul. 
Idee hakkas looma ning peagi olin ma kimpus Tema vajadusega karjuvate värvide järele.  
Keeldudes kõiki neoonvärve üksteiseotsa ladumast, vedasin vaest hinge korda seitse lõngu valima.
Lahenduse tõi lõpuks teab-kust leitud pilditükk "sobivate" värvidega.

Võiks ju arvata, et jämedatel varrastel on eriti meeldiv ja nobe klõbistada aga kuidagi nurgeliselt läks. 
Ju siis käsi siiski peenema varda jaoks loodud ja tahab kiiresti kududa.





Jakk sai üleni soojustatud kräsuse kudumilaadse kunstkarvaga ning lõngajääkidest tekkis seljale jurakas ... emoticon...(???)
Mürsik on jakist pöördes - "täiega äge" on temapoolt teadupärast ükst kõrgemaid tunnustusi.
Loomulikult on emps kiitusest "täiesti sillas" :DD
(pubekate vanemad mõistavad miks :)))





Põues peidab end (välja)poetamiskindel tasku. 
Kapuutsil on kergelt pikendatud serv /päikesenokk.
Trukid teevad jaki kiiresti eemaldatavaks.





Materjal  Steinbach Wolle "Bob. 
50% merino/ 50% akrüül.
Vardad 6,5mm. Kulu 17-18 tokki.
Vardagurmaan originaal



esmaspäev, 19. september 2011

Alpakasokid





Talvevarude korjamine jätkub :)
Vaadates kui palju töid tegemist ootab, jääb kingsepp ise seekord vist kingadeta.




Hall Alpaka osutus, oma peene vormiga, lapse soki jaoks liiga õhukeseks. 
Seltsiliseks pakkus end, vaat et pea kümme aastat korvis oma aega oodanud lilla kera. 
Nüüd ootavad koos halli jäägiga vaikselt edasi...
Aga sokid said pehmed soojad ja mõnusad :))





Materjaliks Alvita Alpaca, vardad 3,0mm.
Vardagurmaan originaal



teisipäev, 13. september 2011

Roosad nupud


Pisike peanupp ootas mütsi. 
Nii igaks juhuks... kui peaks ootamatult jahedaks minema. 
Tüüpiline karuema - talvevarusid tuleb varakult koguma hakata :))





Aga et siis millist. No roosa värv on küll välistatud... 
ja roosa ta sai :). Sobib hästi tädi kingitud jakiga.





Võin selle pidulikult vaat et oma esimeseks mütsiks pühitseda
kuna peakatted on meie koju kõikvõimalikke teisi teid pidi jõudnud.
Vanaema armsast raamatust näppu jäänud mustrijupp osutus üllatavalt keeruliselt lihtsaks. 
Ülejäänu kujunes nii nagu vardad lõnga sättima juhtusid.
Mütsi kiiret eemaldamist pisikese krati poolt, püüab takistada trukiga kinnituv lõuaalune pael.




Materjaliks Lana Gatto ` Nuovo Irlanda. 
100% meriinovill. 
Vardad 3,5 mm (oleks võinud isegi 4,0 mm olla)
Vardagurmaan originaal




reede, 2. september 2011

Iti Mantel (õmblustöö)




Pisikesele neiule valmis värskelt sügismantel. Helkleval, kantidega täiendatud siidisel voodril kuid sooja vahekihiga. 
Kannatab ka esimesi päris jahedaid tuuli.
Sarnane mantel (samad tekstiilid) on ka enda pisikesele tehtud.




Väike Iti nägi selles välja kui unenägu. 
Ootan põnevusega temast pilte selles mantlis, et teilegi näidata. 
Ja nemad ootavad mütsi :) et "iile" täpp panna :))




Mantel on väikeste, õmbluste vahele peidetud taskutega. Salataskud, sest emme-issi käsi sinna sisse ei mahu :DD 
Kellukese tüüpi lõikega.
Otse südamest. 
Vardagurmaan originaal




Kannikesed





Kannikesed valmisid paar nädalat tagasi, pisipõnni esimeseks sünnipäevaks.
Peenemalt poosimine kleidikeses osutus meie väikese tulesädeme  puhul  üllatavalt komplitseerituks. Seega toimus (poolkogemata) fotojaht hoopis teistes tingimustes.





Tuhm hall tundus kududes suisa hale ning nõudis särtsu juurde. Nii tekkisid hõlmikule heegelnõelast kolm kannikest.




Väike lilleõis, et ka seljatagune paistaks rõõmus :)




Materjaliks G-B Wolle Lea. Vardad 3,5.
Vardagurmaan originaal



esmaspäev, 8. august 2011

Roosiunelm





Leidsin fantastiliselt imepehme lõnga, viisin koju ja asusin usinalt genereerima. Selge oli see, et valmima peab midagi sellist, millesse saab end mõnuga sisse mähkida.
Salli teha ei raatsinud - saab ju nii harva kanda..





Valmis lõpuks algse idee teine variant kuna selgus, et lõng annab valmis esemena meeletult venida. No nii suurusnumbrit kaks. Nii, et alustasin otsast peale. Kesk kleepuvat suve lendlevat angoora lõnga kududa on omaette kogemus.
Meie pisike käputaja noppis põsest lõngatupse nagu mõni karvapalle väljaturtsuv kassipoeg ning diivanit kattis selline udemekiht, et hakkasin vaikselt kahtlustama ega tõesti angoorakassi majja pole veetud :).




Valmis ta sai - imepehme ja meeletult soe. Ja karva ei ajagi nii palju kui kartsin.
Roosid on eraldi valmistatud peenest mohäärist ning kinnitatud mustri vahele.




Materjal Lana Gatto ´Class.  Vardad 4 ja 4,5. 
Nupumustrijupi võib leida eestikeelsest raamatust Koekirjad - Mary Webb.
Inspiratsiooni olen saanud Rowan´ilt.








Sügiskampsun





Mõnusates sügisvärvides kampsun. Pehme ja soe :).




Kampsun, mille kudumist sai alustatud kaelusest ja lõpetatud aluservas. 
Pakkus parajalt põnevat peamurdmist :)





 Materjal Katia Azteca. Vardad 4,5 ja 5,5.
Disain Verena Knitting



Päikeseloojang mohääris


Imepehme mohäärkampsun on mind juba ühe hooaja soojas hoidnud ja rõõmustanud.



Kui ma lõngashoppingult koju jõudsin ja päikeseloojangukirjud värvipallid kotist välja saputasin, olin oma ostu üle jupike aega hämmingus. See lõng tundus olevat üks neid asju mida poes vaadates mõtled, et maruvahva  kuid koju kaasa justkui ei vii. Rääkimata sellest, et läksin hoopis teistsorti lõnga järele... naised, eksole :D



Kui ideed kuju hakkasid võtma, olin oma impulsiivse ostu üle päris rõõmus - midagi nii säravat ja särtsakat polegi riidekapis olnud. Pisike nostalgianoot tekkis samuti sinna sekka - lapsepõlvemälestus...  minu pikajuukseline noor ja kaunis ema...pea samades toonides pidulikus kleidis...
Möödunud aegade taasleitud moevärvid :)



Jahedate ilmade ja edevate hetkede lemmik.



Materjal GF knitting Mohair Gold.
Et värvigamma päris kaootiline poleks, tuli selle lõngaga natule "laristada". 
Teisisõnu, seda jäi päris kõvasti üle.
Omalooming.