Hallikassinine õrn ja soe

Tellimustööna sai "Õrn ja soe" 

( http://vardagurmaan.blogspot.com/2012/10/orn-ja-soe.html ) endale õeraasu.

Õied on kroonlehtedekaupa kokku sätitud, Swarowski kristallid kahjuks pildil õite alla peitu pugenud.
Jooksujalu õnnestus ka üks fotoklõps teha. Peab tunnistama, et eelistan kudumeid seljas poosituna näha ja näidta kuna "pilt" on siis hoopis teine.
Sedakorda siis selliselt :)

Materjaliks Rowan Kidsilk Haze.
Mudel Rowan magazine 49, Fancy.

Kuldaväärt kudumid

http://pegasus.ee/raamat/kuldavaart-kudumid

Trükisoe "hingega" raamat.

On päris palju aega möödunud hetkest, mil avastasin oma mailboksist Ingridi kirja.

Võtsin ettepanekut, osaleda omaloominguga temapoolt loodavas raamatus, suure komplimendina.

 Kuna tol hetkel oli juba mõned nädalad järjekindlalt mu meeltes keerelnud ühe konkreetse jaki idee siis otsustasin, et pakun just selle ka välja.

Palmikud jooksevad kehaosal õlgade suunas kergelt diagonaali ning võrkmuster mängib koepinna elastsusega sedavõrd, et jakk peaks sobima ka teistsuguse kehatüübiga (kui minuoma ;).

 On uskumatult keeruline panna detailselt kirja seda, mis on harjunud varrastelt lihtsalt maha voolama...

Ingridi töö on super (müts maha ta ees ;) -  idee selline raamat luua ja töö mis selle kõigega kaasnes - põhimõtteliselt kudus ta mõtteis/paberil (mõnel juhul ka varrastel ) läbi kõik  kolmeteistkümne autori kudumid  ja pani keelde, millest teised ka aru saavad :))

Ja Stina... ma ei tunne end kaamera ees just eriti enesekindlana kuid nii särava ja sooja fotograafi nagu on Stina Kase, kaamera ette võiks veelgi minna. No igatahes ei tee ma modellide töö keerukuse üle enam ühtegi muigega nalja.

Loodan siiralt, et jaki kudumist juletakse ette võtta. See polegi nii keeruline kui tunduda võib - vaid natuke kaasamõtlemist. Juhendit tuli kahjuks skeemi osas omajagu kärpida kuid ehk väike väljakutse lisabki tööloomele vürtsi :)

Ma olin enam kui kindel, et minu väike tulesäde end pildile püüda küll ei lase ja, et sellest tuleb paras tants ja tagaajamine. Aga kassanäe...istus Stina kaamera ees kui võlutud ja lasi end kenasti nn purki püüda :)

Tõsiasi on muidugi see, et 2,5-3 (92-104 cm) aastasele lapsele mõeldud kleit istub pildil 86 cm pikkuse lapse seljas :). No tundub ju natuke suur. Kuna roosimotiiv ei tahtnud väiksemana kleidiesisele sugugi kaunilt sobituda ja raamatusse kaasa tahaks ju ikka oma last võtta, siis tuli olukorraga leppida. Eks mul ole ka kombeks lapsele kerge varuga ja tulevasse hooaega sobituvalt riideid valmistada.


 Nüüd on tirts 92-98 cm pikk ja kleit istub seljas suurepäraselt, ulatudes kenasti allapoole põlvemukse ning pälvides ohtralt komplimente.

Kleidi alla õmblesin lisaks pitsilise servaga aluskleidi mis koeserva alt edevalt aeg-ajalt ka välgatab.

Roosimotiivi tikkides kasutasin lõngakorvi jääke. Kokku on miksitud nii puuvillast (egitto-TitanWool), alpakat (Hjertegarn) kui ka peenikest mohääri (Rowan jmt) mida võtsin nõelatäitesse 2-3 kordselt. Tumepnane on suisa Rowan´i Classic. Vaadake mida oma lõngakorvist leiate :)

Pärlkoes motiivi servades tasub skeemi järgida, muidu ei jää nn randid korrektselt joonistuma.

Loodan siiralt, et nii kuduja kui ka kandja saavad kleidikesest rõõmu tundma.

Ülalolevate piltide autoriõigus kuulub Kirjastus Pegasusele ja Stina Kasele.

Õrn ja soe...

 Imepehme ja vaimustava mustriga õrn kudum.

Õied sättisin kokku kroonlehe kaupa, õrnast organzast. 

Kaunistasin Swarovski kristallidega ning kinnitasin püsivalt kaelusesse.

Olen jõudnud seda pluusi juba mitmeid kordi kanda ning alati on mind saatmas ahhetavad hüüded.

 Tassike teed oma armsa pisikese preili seltsis.

Tema näo ilmekus on rabav!
Oleme oma aruteluga laskunud kudumite sügavustesse ja ta on veendunud, et kampsik on väga ilus...eriti lilled...ja kõige ilusam pidavat emme olema :))!

Kootud Rowan Kidsilk Haze lõngast (Super Kid Mohäär 70%, siid 30%).

Mudel pärineb Rowan Knitting & Crochet Magazine 49. Fancy.

Kulus 5 kera, vardad 4,5.

Muster on esialgu üpris tülikas ja aeganõudev kududa

 (päris algajale ei soovitaks) kuid tulemus on seda väärt :)

Hubased hetked Roosi Stuudios.

Nupsusall

Pean tunnistama, et kõige keerulisem on kududa oma tütrele.

Kõigepealt tuleb ta nõusse saada, et talle ü l d s e midagi kududa võib :).

Siis tuleb end tõsiselt talitseda, et jumalapärast ükski pits või pats  või midagi veel hullemat, kudumisse ei tekiks :).

 Nii ma siis piineldes seda "lappi" kudusingi. 

Lubasin endal salamisi paar musta triipu sellesse sigrimigrisse vahele kududa ja küsisin (sõna otseses tähenduses)  luba, siiski mõned loomingulised võtted rakendada.

No loomulikult oli ta taaskord lõpptulemusest vaimustuses!

Sall on imepehme ja siidine.

Kudusin kaks otsa kokku Katia Topi print (100% polüamiid, 50g/75m) ja Titan Wool Baby (70% meriinovilla, 30% akrüüli: 50g/200m) - hoiab paremini vormi ja on soe.

Lehed õmblesin juba mõnda aega tagasi,laste mantli tarvis ja need jäägid, oma sametise pinnaga, sobitusid kenasti salli otstesse. 

No ja nimega tuleb ju ka vahel edvistada ;)

Vardagurmaan originaal

Metsamarjahõnguline rätt

 

  

Pehme ja soe - nagu loodud sügisõhtuteks.

 Äärepits on ripskoes ja  pitsi kudumise ajal jooksvalt põhiserva külge kootud.

Minu jaoks oli see uus tehnika ja üpris meeldiv.

Lainelise pitsiosa muster peaks kõigile tuttav olema :)

 Rätt on kootud Brooklyn Tweed Qill järgi mida nägin Raverly`s.

Sama servapitsi mustri leidsin raamatust Barbara Abbey`s - Knitting lace.

Muster nr 54 (Tulip edging)

Materjaliks Läti villane (jämedam) mille leidsin Võrus asuvast pisikesest lõngapoest.

Servavärvid Rowan Felted Tweed,

Bergere de France Berlaine,

Hjertegarn Alpaca

Hallid palmikud

Ühel hetkel jõudis kätte moment mil otsustasin vardale võtta teistepoolt loodu, mis endal hinge kriipima jäänud. No selles mõttes, et "vot selle paneks selga küll ja suisa mitu korda". Must have seega.

Üheks selliseks esemeks sai palmikutega vest.

Kohandasin ta endale ja varrastele sobivaks ning muutsin pisut seljal asuvat,  kuduma kutsuvat mustrit.

Nüüd kannan mõnuga ja olgugi, et ma pole nn vestiinimene, on see minu jaoks asendamatuks saanud.

Materjal Katia Sulka (60% meriinovill, 20% alpakavill, 20% siidi)

Kulus 6 tokki.

Mudel pärineb ajairjast Designer knitting, 

early autumn 2012

Fotosessioon Roosi Stuudios :).

Suvine pitspluus

Suvekuumuses valmis nobedatel varrastel õrn pitspluus.

 Leidsin korvipõhjast kolm kera mohääri ning ääri-veeri tuli sellest ka välja.

Aluservas on lainelisele heegelmustrile sarnane kuid kootud pits.

Pikk esikinnis, nööbilistul kivikestega nööbid.

Varruka aluservas kerge krous mis kaunistatud edeva nööbiga.

See aluserva pitsijupp oli päris põnev avastus kuna näeb välja nagu

 ühest kinnissilmusest välja heegeldatud 6 sammast, servapits.

Kannan imeilusaid Maya ehteid

(http://www.facebook.com/MayaEhe)

Võimalik ka endale kaunis komplekt leida

 Roosi Stuudiost,tartus.

Minul on neid juba mitmeid :))

Materjal Alvita Silkid (72% silkid mohair, 28% silk)

Vardad 3,0 ja 3,5.

Algidee pärineb Rowani disainerilt. Minupoolt mõned muudatused.

Fotod tehtud imeilusas Roosi Stuudios

http://roosistuudio.ee/

Veinipunane lapsejakk

Käisime suvel perega euroopas tuuritamas.

Ja ma lihtsalt p i d i n ka mõne lõngapoe ukse vahelt end sisse suruma.

Pere juba targu vältis selliseid piirkondi - sinna on ju võmalik ema tundideks ära kaotada :)

Berliini pisikesest kuid põnevast poekesest väljusin ma pungis kotikese ja õnneliku naeratusega. Leidsin sealt Loiusa hardingu helmestega täiendatud lõngu, minu jaoks tundmatute tegijate põnevate üleminekutega siidiseguseid ning siit näha ka pisikese mantlitäie Jakivilla ja meriino segu.

Kaherealisel mantlil on suured pinnad kootud ning ülejäänud detailid heegeldatud.

Tegu pole minu enese loominguga kuid pidin üht-teist muutma, et ise tööga rahule jääksin.

Pisut lilli ja edevaid nööpe ning nuku sai vaateaknale kena kuue :)

No ja ühel mantlikesel peab ikka kena vööpael ka olema.

Materjaliks Lang YarnsYAK (50% yak wool, 50% merino extrafine)

Vardad  5,0, heegelnõel 4,0.

 Disain  Elle Tricote´lt ajakirjast FAM

Minu NORO

Trehvasin Käsitööjaama kolama ning muu hea hulgas tulin koju Noro´ga.

 Värvigamma on ju lihtsalt vapustav.

 Midagi keerukamat kui labane kude, ma vardale sättida ei raatsinudki. 

Sobitasin esitükil pisut värvijooksu, nööbikarbist leidsin ostetud esemete tagavaranööbid, mis üksikutena kükitades sinna olekski jäänud. Nüüd on põnnil ka põnev nööpidel värve näidata.

Egas ma asja päris oma kiiksuta ka jätta saanud, seega otsisin heegelnõela ja sukeldusin lõngakorvi. See sinise satsi lõng on oma paarkümmend aastat vana ja jumalteabkust minu korvi tekkinud. Sellist ja just sobivat tooni lõngajuppi koheselt ju ei leia.  Ehe tõestus, et midagi head ei tohi minema visata. Kõigele on oma aeg ja koht :)).

Materjaliks NORO Taiyo 100g/200m. 

Pea meetripealt kaks kera (u 92cm kasvule)

Vardad 4,0. 

Vardagurmaan originaal

Roosilised unenäod

 Pits, atlaspael ja ootele jäänud puuvillane kangas leidsid täna oma kooskõla.

Pisilase pesa sai värske kuue. 

Kuna meie mutukas püüab võimalusel voodis kõige muu kui magama jäämisega tegeleda siis väga liigirikka mustriga voodipesu lubada ei saa. No ja kui veel mõni nööp või trukk peaks leiduma...

Saame igal õhtul tavapäraselt kahtteist tuduka trukki neli-viis korda kinni klõpsutada...:)

Seega sai voodipesu traditsiooniliselt pusimisvaba :))

Magusat und, mu pisike.

Ingel

  Suurem neiu jumaldas inglihakatist juba enne kui see kleidi selga ja patsid pähe sai.

Tahtis teda niiiii väga endale.

Kuna ingel sai selga tema kunagise lemmikleidi ülejääkidest riietuse, 

siis ei tekkinud kahtlustki tulevase omaniku suhtes.

Aluseks on võetud Tilda nukk, lihtsalt teistsuguse soenguga. 

Et oleks ikka omanikuga sarnane.

Nukk on 66cm pikk, linasest kangast, täidetud kehaga.

Tikkimisniidist juustega.

Ja üdini armastusega tehtud.

Tiivad said peenutsedes tülliga kaetud.

Loodetavasti omanikule jätkuvalt nii kallis, et käib temaga kaasas läbi elu.

Kakaduu

Pere piseimat on mõnda aega võlunud akna taga sädistavad linnud. Nüüd siis on olemas oma kakaduu, keda mööda tuba lennutada. Mängiti sellega juba enne kui linnuhakatis endale tiivad külge ja silmad pähe sai.

Seetõttu jõudis linnuke üleni pesus käia juba enne valmimist - muudeti mandariinide abiga üdini kollaseks. 

Pehme sametine tegelane osutus nii suureks lemmikuks, et rööviti töö käigus pidevalt mängukaaslaseks. Suur oli põnni üllatus kui eelnevalt prooviks kinnitatud tiivad ühel hetkel enam küljest ära ei käinud :)

 Tilda kollektsioonist.

Killuke kevadet, tükike talve

 Ma ei tea kedagi kes teaks kedagi kes poleks veel organzast roose nikerdanud. Eksole... 

No siiani olin mina siiski veel üks neist. Kuna kvaliteetaeg tütrega on muutunud nii harvaks nähtuseks ja ega näputöö talle ka just meelepärane ole, sai proovitud ühisprojekti.

Need esimesed õied on tema kunstitöö. 

Mind valdas siiras rõõm, et ta suutis nii kaua paigal püsida ja natuke "minu maailmast" osa võtta.

Seda muidugi täpselt niikuaua kuni väike õde ärkas ja meie "peo" laiali lõi :)

Nägin Reesi kodulehel põnevat  plastikpudelite taaskasutamise vallas ja pidin järele proovima. Müstika on muidugi see, et kuumliimipüstol toodab valgest liimist kollast.  Kogenumad kommenteerige!
Roosa kuma on veel töökäigus oleva, roosast plastikust välja lõigatud kroonlehtede detailid.

Ise proovisin kätt teistsorti õite kallal.
Kõige keerulisem ei ole aga kvaliteedi mõistes tahab suuremat kogemust. 

 

No ja siia vahele jõudsin veel sokid ka kududa :))

Tegelikult aga juhtus nii, et peale paari, projekti jaoks pingutatud kavandi loomist on pea tühi ja elutempo surub takka. Vahel tundub endalegi, et sai äkki liiga suur tükk hammustatud. Seega on hea vahel mõttelagedalt sokki kududa :) 

See salapärane "projektiteema" on nii mõnestki põnevast blogist läbi jooksnud. Räägitakse aga ei näidata :)) Veel.

Killuke taaskasutust -  õmblusjäägid organza näol. 

Sokiks sai  suurema neiu kunagine omaloodud tuunika.